Palun oodake, leht laeb.

Päästerõngas laenuintressidele

16. september 2019

Muutusi intressides kutsuvad esile nii uued turuosalised, kliendiandmete ristkasutus, laenude lahti sidumine arveldamiskohustusest, kui pakkumiste võrdlemine.

Augustis tuli Taanist uudis, et sealne klient võib pangast võtta kodulaenu, mille intress on 0 protsenti. Meile Eestis kõlab see uskumatu kurioosumina, sest intressilangetused, mida keskpangad teevad Euroopa majanduse turgutamiseks, jõuavad siinsete klientideni enamasti väiksemas mahus. Selle tulemusena on meie laenud võrreldes muude Euroopa riikidega oluliselt kallimad.

Eriti teravalt tuleb intressierinevus välja tarbimislaenude puhul, aga kõrgemat intressi maksame ka eluasemelaenudelt. Näiteks, kui 2004. aastal oli eluasemelaenude keskmine intress Eestis 2,73 protsendipunkti võrra suurem kui euroalal, siis tänavu juunis (vahepeal liitusime euroga) oli vahe kahanenud 0,32%-ni. Tundub väike number, aga 25 aastaks 150 000 eurot laenates tähendab see kliendile u 7000 eurost lisakulu. Eriti teravalt tuleb aga vahe sisse tarbimisega seotud laenuintresside puhul. Kui 15 aastat tagasi oli keskmine tarbimislaenude intress Eestis 12,92% ja euroalal 6,75%, siis tänaseks on erinevused ühtlustumise asemel kasvanud hoopis suuremaks: vastavad numbrid on 17,09% Eestis ning 5,02% Euroopas.

Millest see tuleb, et vaatamata erinevatele majandustsüklitele, püsivad siinsed laenuintressid euroalast kõrgemad? Kuigi Euroopa Keskpank, mis määrab oma rahapoliitikaga ka Eesti arengut ning annab omapoolse intresside alandamisega ka meile lootust, toovad rahapesuskandaalid, Rootsi pankade süvenev konservatiivsus ja eksportturgude kahanev tarbimine meid kiirelt maa peale tagasi. Masu ajal hüppeliselt kasvanud tarbimisega seotud laenuintressid Eestis on püsinud tänini, kuulutades justkui kestvat masu ehk madalseisu tarbijate usaldusväärsuses.  

Eesti pangad finantseerivad oma laenuäri umbes 60% ulatuses siinsete ettevõtete ja majapidamiste hoiustest ja 40% ulatuses emapankadest ning institutsionaalsetelt investoritelt saadud rahaga. Seetõttu oleme tugevas sõltuvuses Euroopa majanduses toimuvast, kuid siinsed laenuintressid sellele sõltuvusele ei allu.

Milline on lahendus?

Kas peaksime vaatama Taani poole? Ei. Mitte seetõttu, et Taani riik oleks mäda, vaid seetõttu, et riikide majanduspoliitilised valikud ongi põhimõtteliselt väga erinevad. Alustades kuulumisest euroalasse või valikutest riigi rahanduse korraldamisel. Sellele, et Rootsi keskpank hakkaks majandusseisaku leevendamiseks rahapoliitiliste vahenditega majandust turgutama ja Rootsi pankades intresse langetama, ei tasu samuti lootusi panna.

Äraspidise efektiga saab Eestis olema täna aktuaalne pensionireform, mille tulemusena terendab meile võimalus kogunenud pensioniraha fondidest välja võtta ja tarbimisse suunata. Selle tõttu võivad laenud lühiajaliselt hoopis kallineda.

Eesti tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga andmetel 2,4 protsenti aastas. Seega puudub ka justkui vajadus kasvu kiirendamiseks lisameetmete abil. Samas puuduvad meil ka tegevused, mis seda kasvu oleks mõjutanud. Ainsa majandus-rahapoliitilise meetmena meenub alkoholiaktsiisi langetamine, mis pärssis hinnakasvu 0,2 protsenti.

Siinset turgu domineerivad Rootsi pangad ei ole intresside langetamise läbi majanduse elavdamisest huvitatud. Eksportturgude majanduste väljavaadete nõrkus ja huvitavate investeerimisprojektide nappus ainult süvendavad loidust siinses finantssektoris.

Seega on vaja uusi turuosalisi, väljast tulijaid. Finantsasutusi, kellel on olemas kogemus, automaatne äriprotsess, tooted ja kapital. Konkurentsi saab lisada kliendiandmete ristkasutus erinevate laenuandjate vahel, laenude lahti sidumine arveldamiskohustusest laenuandja juures ning eri turuosaliste pakkumiste võrdlemise juurdumine teenuse kasutajate hulgas. Nii oleks tee intresside alanemisele avatud.

Compara asutaja ja juhi Ando Noormetsa arvamuslugu ilmus 13. Septembril Ärilehes.

Jälgi meid ka Facebookis