Palun oodake, leht laeb.

Panku on palju, neid peab oskama võrrelda

15. aprill 2019

Pangandusse ei too avatud konkurentsi mitte uute pankade lisandumine, vaid olemasolevate finantsteenuste senisest sisulisem võrdlemine.

Suurte Skandinaavia pankade kõrval on Eestis hulgaliselt turuosalisi (kohalikud ja väiksemad välispangad), kes ei jää teenuste kvaliteedi ja tingimuste osas suurtele milleski alla, kirjutab laenumaakleri Compara asutaja Ando Noormets.

Finantssektor on paari viimase aasta jooksul pakkunud meile palju kõneainet. Oleme elanud kaasa eestlaste Inbanki kasvamisele, Coop Panga ja Luminori sünnile ning Indrek Neivelti uue panga ideele. Viimasel ajal on tähelepanu all suurpangad ja seda kahjuks mitte positiivsega. Vaatamata murettekitavatele uudistele on suured saanud suuremaks ja koos sellega ka kasumlikumaks.

Väiksemad tegijad otsivad püsimatult oma võimalusi ja toovad innovatsiooni - kui see ei õnnestu siin, siis proovitakse väljaspool Eestit. Selleks, et väiksematel turuosalistel tekiks motivatsioon ja äriline tung ka Eestis laieneda, tuleb luua võrdsemad võimalused ja kaotada teele kukkunud tõkked.

Näiteks väikelaenude turul on Eestis teenusepakkujaid arvestataval hulgal. Suurtele Skandinaavia pankadele sekundeerivad teenuse kvaliteedi ja tingimuste osas nii kodumaised pangad kui väiksemad välispangad - LHV, Coop Pank, Bigbank, Inbank, TF Bank. Kui lisada siia veel laenudele keskendunud krediidiandjad, on pakkujate ring märkimisväärne.

Eestlane usaldab kodupanka

Samas hinnanguliselt vaid 5% eestlastest on võtnud laenu väljastpoolt enda kodupanka, mis näitab klientide juurdunud käitumisharjumusi kodupanga eelistamisel. Puudu on ennekõike kogemusest, samuti ka efektiivsest võimalusest laenuandjate võrdlemiseks.

Pakkumiste võrdlemine nõuab laenusoovijalt hulga energiat - iga krediidiandja uksele tuleb piltlikult öeldes koputada, täita taotlus, esitada hulk vajalikke andmeid ja oodata pakkumist. Seejärel on vaja kõik pakkumised koos lepingu tingimuste, teenustasude ja muude kaasnevate kuludega lahti harutada ja omavahel kõrvutada.

Kui soovime, et finantsteenuste turg Eestis tõepoolest muutuks, peame muutma põhimõtteid, mis eelistavad suuri ja pärsivad väiksemaid turuosalisi. Vaja on luua uus reaalsus, kus enamiku turuosaliste pakkumised on kliendile lihtsasti leitavad, võrreldavad ning hakkavad seeläbi kliendi kasuks tööle. Arvestatav hulk meist juba kasutab näiteks kindlustus- või kinnisvaramaakleri teenuseid, mis näitab, et rahaliste otsuste tegemisel ja erinevate pakkumiste vahel orienteerumiseks vajatakse asjatundja abi. Analoogne teenus vajab juurutamist ka Eesti laenuturul.

Uued pangad konkurentsi ei suurenda

Pangandusse lisab konkurentsi võrreldavus, mitte uute pankade lisandumine, millest on viimasel ajal meedias korduvalt räägitud. Turuosalisi on minu hinnangul täna juba piisavalt palju. Oluline muutus tuleb sisse tuua hoopis kliendiandmete ristkasutuses erinevate laenuandjate vahel, samuti juurutada laiemalt vabapanganduse ideed, kus laenud on seotud lahti arveldamiskohustusest laenuandja juures. Sellest kirjutas nädalapäevad tagasi ka Coop Panga juht Margus Rink, kelle vedamisel pank kõnealusest nõudest esimesena turul ametlikult loobus.

Alustame siis sellest, et pankade ja turuosaliste teenused muutuvad ühtviisi kättesaadavaks nagu kaubad müügilettidel. Sellisel turul kujunevad hinnad avatud konkurentsis ning võimaluse saavad kõik turuosalised, olenemata suurusest, kapitali rahvusest või raha hinnast. Laseme kliendil valida endale panga või krediidiandja pakkumise headuse, mitte pakkuja nime järgi.

15. aprillil ilmunud arvamuslugu Compara juhilt Ando Noormetsalt Ärilehes

Jälgi meid ka Facebookis